Südamehaiguste ravimine ja ennetamine

Südamehaiguste ravimine ja ennetamine

Südame koronaartõbi, mis  on vastutav südamerabanduste eest, on ühtlasi kõige levinum südamehaigus, mida ei pruugiks üldse olemas olla ning kui ta ka olemas on, ei peaks ta kunagi progresseeruma.

Kuidas saab sellist avaldust teha, kui koronaartõbi on Lääne tsivilisatsioonis juhtiv surmade põhjustaja?

Hämmastavad leiud Korea ja Vietnami sõja ajast.
Korea ja Vietnami konfliktide lahinguohvreid lahates avastati, et 80% neist keskmiselt vaid 20-aastastel esines südame koronaartõbi. Vaevalt, et USA-s või mõnes muus arenenud riigis eksisteerib perekonda, mida ei oleks südametõbi kas lähedase/kauge sugulase või sõbra kaudu puudutanud. 1999. aastal 16-34-aastaseid õnnetuse- ja mõrvaohvreid ning enesetapjaid uurides selgus, et kõigil neil oli südame koronaartõbi. Pitssburgi ülikooli rahva tervise professor dr. Lewis Kuller tegi aprillis 2006 pärast 10-aastast südameveresoonkonna tervise uurimist järgmise avalduse: “Kõigil 65-aastastel ja vanematel meestel, kes on pidanud traditsioonilist Lääne dieeti, on südameveresoonkonna haigus ja neid peaks vastavalt ravima.”

Kas see tähendab, et meie kõigi saatuseks on saada südame koronaartõbi? Dr. William Castelli, kes juhtis 1980. keskel maailmakuulsat NIH Framingham’i uurimust, konstateeris, et maailmas elavast 5,5 miljardist inimesest 4 miljardit ei ole kunagi südamehaigustest kuulnudki. Ta pidas silmas, et see piirdus Lääne tsivilisatsioonis elavate inimestega ning inimestega, kes said endale regulaarselt lubada piima ja piimatoodete, munade, liha, kana, valge jahu ja rafineeritud õlide söömist.

Mida oleks pidanud Norra ja teised Lääne riigid Teisest Maailmasõjast õppima?Teine Maailmasõda näitas graafiliselt, kuidas saaks selliste haiguste poolt tekitatud laastamistööd täielikult peatada. Norra oli üks mitmest 1939. ja 1945. aasta vahel Saksamaa poolt okupeeritud Lääne-Euroopa riigist. Sakslased eemaldasid nendest riikidest kõik elusloomad. Inimesed toitusid täisteraviljast, kaunviljadest, köögi- ja puuviljadest. Peaaegu koheselt hakkas südamerabanduste ja insultide põhjustatud surmade arv kiiresti kukkuma. Sõjategevuse lõppemisega 1945. aastal muutusid loomsed toidud jälle kättesaadavaks ning koheselt tõusid ka nende haiguste põhjustatud surmad sõjaeelsele tasemele. Rahvatervise seisukohast on see väga võimas õppetund kõige levinuma tapjahaiguse põhjuste ja ravi kohta. Arstikogukond ja avalikkus jätsid selle sõnumi tähele panemata. Pigem on juhtunud vastupidine – Lääne kultuuri populaarsus ja edu on Aasiat ja teisi arenguriike ebasoodsalt mõjutanud, nii et nad soovivad jäljendada Lääne mürgist dieeti. Tulemuseks on ennustus, et aastaks 2020 on südame koronaartõbi maailmas number üks haigus.

Taimset toitumist järgivat maapiirkonna Hiinat, Paapua Uus-Guinea mähismaaelanikke, keskmaa aafriklasi ja Põhja-Mehhiko Tarahumara indiaanlasi on nendest epideemilistest moodsa ühiskonna haigustest säästetud.

Miks ei ole avalikkust teavitatud?
USA rahva tervise eest vastutav juhtkond on selle haiguse kontrolli alla saamise katsetes läbi põrunud. USA Põllumajanduse Ministeerium (USDA) uuendab Ameerika toidupüramiidi iga viie aasta tagant, loobumata epideemiat põhjustavatest toitudest. USDA juhtkonnas on kõik endised liha- ja piimatööstuse võimuagendid.

Arstikogukonnas on olukord veelgi hullem. Arstiteadus on omaks võtnud lähenemise, et kõik peavad selgeks saama südamehaiguste riskitegurid nagu suitsetamine, kõrge vererõhk, diabeet, kõrge kolesterool ning perekonna ajalugu. Selline rõhuasetus näitab leppimist olukorraga, kus ameeriklastel ei ole haigusest pääsu, kui nad söövad sellist mürgist toitu ning teades oma riskitegureid, võib sind või sinu arsti kuidagi alarmeerida protsessi toimumise kiirusest.

20. sajandi II poole ja 21. sajandi alguse moodsat meditsiini peab hukka mõistma selle eest, et ta täielikult ebaõnnestus avalikkuse teavitamises mürgisest loomsel toidul põhinevast toitumisest tingitud südamehaiguste, 2. tüübi diabeedi, rasvumise, kõrgvererõhutõve, erektsioonihäirete ja dementsuse kõrvaldamise võimaluste kohta.

Võtame veidi pikemalt ette dementsuse probleemi. 85. eluaastaks on 50% kõigist ameeriklastest dementsus. Uuem uuring paljastab, et 50-aastaselt hakkavad ameeriklased kannatama mini-insultide all, mille jätkudes võetakse ajult tõsine ja tagasipööramatu lõiv. 60. aastateks võib mälu halveneda ning nende mini-insultide jätkudes on meil 70-80. aastateks dementsus. See on aju veresoonkonna kahjustuste lõpp-produkt, nagu juhtub ka südamega.

Arstikogukond, kellel ei ole kunagi puudu uutest kallitest aparaatidest või protseduuridest, on välja arendanud šunteerimise, angioplastika ja koronaarstendid blokeeritud südamearteritele. Nende kirurgiliste vägitükkide peenekoelisuse ees tuleb aukartust tunda. Kuid kas see on lahendus? Väga kindel EI! Epideemia ei ole nende protseduuride tekkimisest muutunud. Hädaolukordades nagu südameatakk võivad nimetatud protseduurid muidugi elu päästa või säästa südamelihast kahjustusest.

Akadeemikud on nende arstidele suuri rahalisi hüvitisi pakkuvate sekkumiste ületähtsustamise suhtes järjest kriitilisemad.

Nende protseduuride varjuküljeks paljude inimeste jaoks on komplikatsioonid ja surm. Ühest miljonist inimesest, kellele 2013. aastal stent paigaldati, sureb protseduuri tagajärjel 1% ehk 10 000 inimest. Kui USA kaotaks Iraagis 10 000 sõdurit, nimetataks seda veresaunaks.

Nende protseduuride peale kulub lõviosa tervise-eelarvest. Kardioloogia kulutab aastas üle 250 miljardi dollari. Isegi kui protseduurid on edukad, hävinevad nende kasutegurid ajapikku. Ka sekkuvad kardioloogid ise möönavad, et need protseduurid ei pikenda elu ega aita vältida uusi südameatakke.

Kuidas on võimalik, et arstid ei märka II maailmasõja aegseid tähelepanuväärseid leide Norrast või südamehaiguste puudumist Kolmandas Maailmas, kus vastavalt kultuurile, pärandile ja traditsioonile on jõusse jäänud taimne toitumine?
Tegelikult on olemas arstid, kes neid õppetunde tähele panid. Nendeks teerajajateks olid näiteks Pritikin, McDougall, Klaper, Pinckney, Campbell, Ornish, Esselstyn, Fuhrman, Barnard ja Diehl. Dr. Dean Ornish Californiast ja Dr. Caldwell B. Esselstyn Jr. Ohiost alustasid 1980. aastate keskel teineteise teadmata kahekuulise vahega uuringud taimsest toitumisest kui raskelt haigete südame koronaartõve patsientide ravist. Eesmärgiks oli menüüst täielikult eemaldada haigust põhjustav loomne toit, piimatooted, rafineeritud jahud ja õlid ning süüa köögivilju, puuvilju, kaunvilju ja täisteravilja.

Tulemused olid kõigi menüüd järgivate patsientide puhul kohesed ja kestvad. Stenokardia ehk valu rinnus vähenes või kadus koos kolesteroolitaseme kohese langusega ning mõlemad arstid said südame arterite röntgeneid vaadates kinnitust haiguse tagasipööramise võimalikkuse kohta. Dr. Ornish tõestas seda pärast üheaastast ravi. Dr. Esselstyn näitas samu tulemusi 5 aastaga ning esitas oma tulemusi uuesti 12, 16 ja viimaks 21 aasta järel oma raamatus Prevent and Reverse Heart Disease (Südamehaiguste ennetamine ja tagasipööramine). Dr. Esselstyn on eriti rahul ühe väiksema patsientide grupiga, kellele 1986. aastal  öeldi ekspertidest kardioloogide poolt, et neil on elada jäänud vaid alla aasta, kuid kes kõik on 21 aastat hiljem elus.

Võttes omaks uue tervendava elustiili.
Võib olla kindel, et patsientidel, kes on terve oma elu söönud rammusaid loomseid toite, piimatooteid ja õli, ei ole kerge minna üle taimsele toitumisele. Väljakutsele lisavad juurde väljas söömine, reisimine ja külaskäigud sõprade juurde. Patsiendid vajad nende tõkete ületamisel tuge ja juhatust, kuid vastutasuks hakkavad nad ennast kiiresti paremini tundma. Samal ajal kui patsiendid rõõmustavad, et on lõpuks leidnud vastuse oma haiguse põhjustele, on nad tihti maruvihased, et nende oma arstid midagi ei maininud.

Patsientidele annab jõudu mõte, et nemad ise kontrollivad neid hävitanud haiguse kõrvaldamist. Samuti jõuavad nad äratundmisele, et vastupidiselt kirurgiliselt sekkuvale lähenemisele ei põhjusta dieet surma ega haigust. Mis kõige tähtsam, kasutegurid ei hääbu ajapikku, vaid hoopis paranevad. Patsiendid saavad aru, et nad on muutunud südameatakikindlaks ning kummitav hirm uue ataki ees kaob.

Miks rohkem kardiolooge seda lihtsat ja edukalt tõestatud meetodit kasutusele ei võta? Tavaline vastus on: “Minu patsiendid ei järgiks sellist dieeti.” Sellega on tõesti raske nõustuda, arvestades, et terved südamehaigustest vabad kultuurid on sajandeid sellist söömisviisi eelistanud ning tuhanded südamepatsiendid on selle tehnika omaks võtnud. Palju ausam vastus oleks: “Sellisel juhul saaks arst palju vähem rahalist kasu.” Lootus on, et kindlustused hakkavad seda odavamat ja usaldusväärsemat lähenemist hindama ning toetama elustiili nõustamist, andes lähenemisele hoogu juurde ning kiirendades selle omaksvõttu. Dr. Esselstyn ravib nüüd ka temalt abi otsivaid haigust põdevaid kirurgiliselt sekkuvaid kardiolooge.

Kõik arutlevad tervishoiukriisi ja rahastamisvõimaluste üle. Kust selleks siis raha tuleb? Olukord on nii tõsine, et suured korporatsioonid nagu General Motors ja Ford surutakse põlvili, kuna nad ei suuda oma töötajate ja pensionile saadetute tervishoiukulusid tasuda. Palju lihtsam oleks kõik need tavalised taimse toitumisviisiga kultuurides olematud Lääne ühiskonna kroonilised haigused kõrvaldada.

Mis juhtub, kui võtta omaks dieet, mis põhineb terviklikul taimsel toidul?
Näiteks, kui 113-kilone, ülekaaluline, kergelt diabeetik, kõrge vererõhuga patsient saab südameataki ning järgib täielikult taimsel toitumisel põhinevat ravi, ilmnevad põhjalikud muutused. 8 kuu pärast kaalub ta 86 kilo, ei ole enam ülekaaluline, tema diabeet ja kõrge vererõhk nagu ka igasugune tulevase südameataki risk on kadunud. Samuti kaitseb ta end erektsioonihäirete ja dementsuse eest. See mürgine aastakümneid tavaks olnud Lääne dieet viib meid aina lähemale kroonilistele haigustele.

Tõenäoliselt võib kogu jutu kõige paremini kokku võtta parafraseerides John F. Kennedy’t: “Ära küsi, mida sinu riik sinu tervise heaks teha saab, vaid küsi, mida sa ise enda tervise heaks teha saad.”

Allikas:
Artikli kirjutas Dr. Caldwell Esselstyn Jr., M.D., rahvusvaheliselt tuntud kirurg, teadlane ning endine arst Cleveland’i südamekliinikus. Samuti oli ta üks paljukiidetud filmi “Kahvliga skalpelli vastu” ekspertidest.

Originaalartikkel ja pilt http://nutritionstudies.org/abolishing-heart-disease/

Comments are closed.